/https%3A%2F%2Fk2-telecast.s3.amazonaws.com%2F19-100-30%252F1f6c478f9206ca97d512586e0e5b08a9_J%25C3%25A4lg_saatejuht%2BMarko%2BMatvere_fotograaf%2BKristjan%2BTeedema_%252864%2529.jpg)
Jälg
Seikluslik keskkonnasaade võtab Marko Matvere juhtimisel algosadeks lahti põnevad ja olulised teemad, mis igapäevaselt meie elu ja keskkonda mõjutavad. Esimeses saates paneme joonele traditsioonilise ja tööstusliku metsamajandamise. Madis Kimmel hingab sisse Tallinna kevadist õhusaastet ja uurib, mis asjad on e-ninad. Heidi Hanso aga läheb pöörasele laevareisile ja uurib, mis juhtub suure kruiisilaeva vana sisustusega.
- PäritolumaaEesti
- Valmimisaasta2021
Saade on järelvaadatav
H4:E7
Loodusega kompromissidele jõudmine võib olla keeruline ülesanne. Marko Matvere uurib selle võimalusi linnakeskkonnas, kus kergliikluse eelistamine ja keskkonnasäästlikumad kütuseliigid võiks olla lahenduseks. Metsa ja raudtee kokkupuutepunktis vaatab Heidi Hanso aga üle, kuidas on uuritud metsiste elu ja võimalusi koos eksisteerimiseks.
H4:E8
Tänases saates võtab Marko Matvere keskkonnasõbrad kaasa Ruhnu saarele, kuhu on püsti pandud ainulaadne ja kompleksne taastuvenergia lahendus. Kui veel mõned aastad tagasi toodeti kogu Ruhnule vajalik elektrienergia diislist, siis nüüd tuleb suurem osa saare elektrist taastuvenergiast. Milline on ruhnlaste jalajälg ja kuidas käib elu väikesaarel, sellest täna räägimegi.
H4:E9
Prügist tuleb rääkida ikka ja jälle, sest ei ole olemas inimest, kes selle tekitamise süüst päris puhas oleks. Marko Matvere võtab vaatajad kaasa Tallinna jäätmekäitluskeskusesse, kus tegeletakse kogu materjaliga, mis inimtegevuse jälgedena meist igapäevaselt maha jääb. Heidi Hanso uurib aga digiprügi — salakavalat jäädet, mille olemasolu me ehk tihti ei tajugi, kuid mille mõju keskkonnale võib olla samuti karm.
H4:E10
Haigeks jäädes mõtleme esimese asjana ikka sellest, kuidas end paremini tunda. Kuid iga kord kui tarbime mõnd ravimit, tunneb selle mõju ka meid ümbritsev keskkond. Hoopis erineval kursil oleme aga Tallinna Sadamas, kus on jutuks meretuuleparkide ehitamise tuleviku võimalused.
H4:E11
Aasta suurima tarbimispüha eel proovib “Jälg” leida võimalusi, kuidas sellega võimalikult keskkonnasõbralikult hakkama saada. Heidi Hanso ja Marko Matvere otsivad jõulukinke paigast, kust võib leida tõelisi aardeid. Aasta ihaldatumad kingid on aga ikka telefonid ja seega on hea teada, kuidas nende seast loodusele kõige kahjutum valik teha.
H5:E1
Marko Matvere ja Heidi Hanso lükkavad käima keskkonnasaate uue hooaja! Avasaates uuritakse, kuidas pakendiprügist kvaliteetset ehitusmaterjali saab ning mida pöörast ja ootamatut, aga ka innovaatilist võib kohata pealinna kergliikluses.
H5:E2
Avameretuuleparkide teema on üha aktuaalsem, sest arengud taastuvenergia tootmise osas on kiired ja ootused kõrged. Millised on aga need uuringud, mille baasilt otsustatakse, kas etteantud merealale võiks tulevikus võimsad tuulikud kerkida ning kes neid uuringuid läbi viivad? Sellele otsivad Marko Matvere ja Heidi Hanso vastuseid Kihnu all, planeeritava Saare-Liivi tuulepargi aladel.
H5:E3
Vesiniktehnoloogia on inimestele veel omajagu võõras, kuid juba astub julge telekom-ettevõte samme, et Eestis toodetud vesinikgeneraatorite abil oma keskkonnajalajälge sammukese jagu veelgi vähendada. Samamoodi kaasajastatakse pealinna sadamate piirkonda, sest avatud ning rohelahendusi täis merepiir on uhkuseks nii kohalikele kui eeskujuks külalistele.
H5:E4
Sel korral uurib “Jälg”, millise jalajälje jätab meie keskkonnale populaarne spordiala tennis ning mida teha kõikide äramängitud pallidega. Rail Baltica trassi ehititamisel on aga astutud märkimisväärseid samme ning keset Eestimaa loodust on valminud aasta jooksul esimesed ökoduktid, millest metsloomad juba enne trassi lõplikku valmimist kasu saavad lõigata.
H5:E5
Keskkonnasaade uurib seekord, kuidas panustab praegu ning kuhu on teel Eesti üks juhtivatest taastuvenergiatootjatest, Enefit Green. Milliseid tuulikuid Eesti ettevõte Leedus püsti paneb ning kuhu kavandatakse avameretuuleparke, uurivad Marko Matvere ja Heidi Hanso.
H5:E6
Seekord avastame kuidas, kus ja milleks kasutavad mereteadlased põnevat uurimismeetodit, mis lubab kõigest liitrist mereveest võtta välja mereasukate DNA, kes veevõtukohast läbi ujunud. Lisaks uurime, kuidas linnapoisist saab oskuslik metsamajandaja, kes kõigest mõnehektarilisest metsalapist nii sissetuleku kui mõnusa olemise koha loob.
H5:E7
Seekordsel keskkonnaalasel ringkäigul uurime, kuivõrd roheliselt toodetakse Eestis soojusenergiat. Vaatame, kuidas ja millest valmistatakse meie riigimetsas hakkpuitu ja uudistame, mis sellest edasi saab. Teeme ringkäigu GRENi soojatootmisjaamas ja vaatame samm-sammult, kuidas hakkpuit võimalikult keskkonnasõbralikul viisil meile kodusooja toob.
H5:E8
“Jälg” teeb kaasa lustaka ja ootamatustest pungil tiiru Tartu prügiautos, et välja selgitada, kui palju teavad tarkuse pealinna elanikud klaasi sorteerimisest ja milliseid võimalusi pakendite eraldisorteerimiseks üldse leiab. Kuidas aga saab tõsta oma metsa heaolu ning võtta viimast kaasaegsest toetustepaketist, jagab elupõline metsamees Olavi Udam.
H5:E9
Üha parem levi koos täiustuva 5G võrguga võimaldab rajudel tulevikuteenustel reaalsuseks saada. Nii ei pruugi peagi ka juhita autod linnaliikluses enam mingi ime olla. Et võimsat levi võimaldavad sagedusvahemikud oleksid aga inimestele ohutud, on ka Eestis valminud põnev uuring, mida saates uurime. Lisaks käib kibe töö Rail Baltica trassi loomisel: Rääma rabasse paigutatakse põnevad aparaadid, mis aitavad hinnata rongiprojekti mõju koosluse veetasemele.
H5:E10
Meritsi tulevad meile iga liiki kaubad, näiteks jõulukingid, kodukaubad, elektroonika ja ka ehitusmaterjalid. Marko Matvere eestvedamisel läheme sel korral ringkäigule Eesti suurimasse kaubaterminali - Muuga sadamasse - ja vaatame, kuidas meretransport täpsemalt toimib. Heidi Hanso aga uurib laiemat pilti - kui suur on laevanduse osatähtsus Eesti väliskaubanduses ja mida see meie keskkonnale tähendab.
H5:E11
Hooaja viimane saade võtab luubi alla Tallinn 2023 rohepealinna tiitli. Erisaates uurime, millised rohelised trendid on vallutamas Tallinna restorane. Kuidas saab vähendada lokkavat toiduraiskamist ning iga huviline juba praegu kõhu täis olematu raha eest. Ka ülelinnalisi suursündmuseid korraldatakse üha rohelisemalt ning katki läinud asjade eluea pikendamine saab lisavõimaluse kogukonnakeskuse parandustöökoda kasutades.