Logo

Jälg

Marko käib mõttelisel ümbermaailmareisil ja avastab, et kõige hämmastavamad leiud asuvad ikka kodusadamas. Heidi sukeldub aga taas kartmatult prügimaailma, et aidata kaasa suurtele muutustele ja väikeste harjumuste kujundamisele pakendite kasutamisel või neist sootuks loobumisel.
Eesti
2021
Osa 12 - Hooaja viimane!
Kohe-kohe on ukse taga jõulud ning see aeg pole enam ammu ei keskkonna- ega rahakotisõbralik. Tegelikult on vaid mõne väikese nipi abil aga võimalik säästa mõlemat. „Jälg“ uurib, kust saab kõige käharamad jõulukuused kõige soodsamalt ning vaatab, mille sisse on õige pakkida just need kõige uhkemad kingitused.
Osa 11
„Jälg“ uurib sedakorda, kuidas on võimalik teha hoomamatult suured Rail Baltica ehitustööd võimalikult keskkonnasõbralikuks ning millised objektid missuguse jalajäljega juba tänaseks valmis on saanud. Lisaks on Tallinnas käimas põnev projekt „Test in Tallinn“, kus pealinnas tulevikku muutvaid rohetehnoloogiaid testitakse.
Osa 10
Kas teadsid, et Tartusse rajatakse droonide lennukoridor? Seekordne saade ongi tõeline droonide mäng: uudistame, kuidas ja miks rajatakse ühte linnaruumi droonimaailm. Lisaks testime, kuidas mehitamata õhusõiduk Emajõe-Suursoosse eksinud jõhvikalise Marko üles leiab. Tutvume Eestis ehitatud vesinikudrooniga ning uudistame, kuidas Lennuakadeemias mehitamata õhusõidukeid ehitatakse.
Osa 9
Keset Eestimaa metsi saavad järjest valmis Rail Baltica jaoks loodud ökoduktid, mis mõeldud loomadele, mitte aga inimestele, kes oma uudishimu rahuldades pelutavad metsaasukaid ning võivad seeläbi tuulde lasta miljoneid eurosid. “Jälg” uurib, kuidas ökodukti lähistel käituda. Lisaks jagame palju praktilisi soovitusi, kuidas kasutada õigesti andmesidet siis, kui õues on möllamas tugevad tormituuled ning suured piirkonnad seetõttu elektrita.
Osa 8
Tänases saates sukeldub Marko Matvere pea ees Läänemerre, et avastada meie vete tõelist pärli - Neugrundi meteoriidikraatrit, mil vanust eeskujulikult umbes 535 miljonit aastat. Üheskoos geoloogidega avaldame Neugrundi sügavamaid saladusi ja ühes merebioloogidega uudistame kraatri liigirikkust. Miks on Neugrundi kraater maailmas unikaalne ja kui palju üldse võivad taolised kokkupõrked meteoriitidega mõjutada kogu maa keskkonda?
Osa 7
Sel nädalal saavad saatejuhid Marko Matvere ja Heidi Hanso unikaalse võimaluse osa võtta päästja ja kannatajana Eesti seni võimsaimast suurõppusest CREVEX. Tõeliselt kaasahaarav erisaade annab ülevaate Eesti päästevõimekusest ja institutsioonide operatiivsest koostööst mastaapse keskkonnakriisi korral ning ka meetmetest, mida võetakse päriselus ette selleks, et meie sadamad oleksid turvalised nii sealsele personalile kui laiemalt Eesti elanikkonnale.
Osa 6
Autokütuste maailm on muutumises ning keskkonnaaspektid on ka siin üha tähtsamad. Mis on siis õigem, kas soetada uus keskkonnasõbralikuma ajamiga auto või leida hoopis alternatiivne kütus, mis säästab keskkonda ning laseb juba toodetud sõidukil kauem edasi tuksuda? “Jälg” uurib, mis asi on HVO-kütus ning kuidas selle abil maailma parandada.
Osa 5
Kes oleks võinud arvata, et lahendused fossiilsete ressursside kasutamisele kasvavad siinsamas meie ümber ja on taastuvad? Eesti Maaülikooli teadlased on panustamas teadusharusse, mis aitab ehk päästa maailma: sukeldume raketikiirusel areneva puidukeemia maailmasse ning uurime, mis roll on seal täita Eestimaa teadlastel.
Osa 4
Kliimamuutused on kohal ja nende mõju üha tuntavam. Nüüd tuleb välja selgitada, mida saab ette võtta, et muutuvate ilmastikuoludega kohaneda ning mõjusid leevendada. “Jälg” uurib sedakorda, kuidas tegeletakse kliimamuutustega Tallinnas ning millised võimalused on nii linnal kui kodanikel endil neis teemades midagi ette võtta.
Osa 3
Sel nädalal tuulab „Jälg“ eestlaste prügikastides ja otsib vastuseid küsimustele, miks prügisorteerimine meile endiselt keeruline on. Kas rohkem on abi distsiplineerimisest või motiveerimisest? Kuidas sina suhtud, kui postkasti potsatab kiri, mis loetleb üles uue rakenduse abil tuvastatud sorteerimisvead?
Osa 2
“Jälg” võtab keskkonnahuvilised sedakorda kaasa Liivi lahe avameretuulepargi alade mereuuringutele, mille käigus tuleb kinni püüda võimsaid hallhülgeid, sukelduda vanade vrakkide juurde ja uurida, millised põnevad organismid on kasvama asunud tuuliku vundamendi imitatsioonile ning kuidas ehitada tuulepark sedasi, et see oleks ohutu ka laevaliiklusele.
Osa 1 - Uus hooaeg!
Hooaja avasaade viib vaataja sedakorda suvisele Hiiumaale, kus fookuses kohalikud väiketootjad, kes lühikese suve ja soodsa masstootmise kiuste visalt ja rõõmuga oma asja ajavad. Hiidlased teavad, et tõepoolest on võimalik end maal elu nautides ära elatada, kui seljad kokku lüüa ning osa saada ka Euroopa Liidu vahenditest.
Osa 17
Erisaade Eesti võimsaimast maismaatuulepargist! Keskkonnasaate seekordne osa võtab televaataja kaasa pöörasele teekonnale, kus jälgime hiigelsuurte tuulegeneraatorite detailide transporti Paldiski Lõunasadamast Saarde valda, kuhu on kerkimas Eesti seni võimsaim maismaatuulepark. Uurime, milleks meile maismaatuulepargid ja kui keeruline neid rajada on.
Osa 16
Sel nädalal astub “Jälg” metsa ning uurib, millist teadust Eesti metsas tehakse. Juttu tuleb metsade tervisest: miks kuusekooreürask nõnda palju kurja teeb ja kuidas võiksid looduslikke metsi tulevikus kaitsta biostimuleeritud puupõllud. Uurime ka seda, milline on riigimetsade eluring: mille alusel ja kui palju puid meil aastas maha võetakse ja kuhu ja mida tagasi istutatakse.
Osa 15
Üks viis tasakaalustada õhku paisatavat süsinikujalajälge on uusmetsastada põllumaad ning müüa süsinikukrediiti. “Jälg” uurib, kuidas see käib ja mida see täpsemalt tähendab. Tallinnale antud Rohelise pealinna tiitel aga toob kaasa kümneid põnevaid lahendusi, kuidas linna rohelisemaks ja kodanikusõbralikumaks muuta. Rohejälje projekt koondab enda alla ootamatuid ruumisekkumisi nii Raekoja paltsil, Linnahalli juures kui autokesksetel tänavaristmikel.
Osa 14
Veel mõned aastad tagasi ei osanud keegi arvata, et pakkide saatmine läbi automaatide võiks kujuneda niivõrd populaarseks teenuseks nagu ta täna seda on. “Jälg” uurib, milliseid võtteid saavad pakiveoteenuse osutajad kasutada, et samaaegselt vähendada keskkonnajalajälge ja tõsta teenuse kvaliteeti. Roheteemad on Tallinnale aasta-aastalt üha olulisemad, sest kliimasoojenemise mõjusid saab roheluse abil vähendada. Ühtlasi on välja töötatud põnev spikker, mis annab linlastele võimaluse oma aedu sedasi kujundada, et üheaegselt oleksid õnnelikud nii majaelanikud, tolmendajad, kui taimed ise.
Osa 13
Eesti suurettevõtted panustavad täiel rinnal, et olla lisaks konkurentsivõimelisusele ka keskkonnasõbralikumad ning teenused läbimõeldud. Nii seilab Läänemerel energiatõhus, mugav ja kaasaegne Tallinki laev MyStar ning Telia sulgeb aasta lõpuks kogu 3G võrgu.
Osa 12
Saatejuht Marko Matvere uurib klaasist aardeid, mida peidab endas tagasihoidlikuna näiv Järvakandi. Kuidas aga käib eetiline jahipidamine ning kuidas anda uus elu juba lastud loomale tehes temast topist või trofeed, avab Heidi Hanso.
Osa 11 - Hooaja viimane!
Hooaja viimane saade võtab luubi alla Tallinn 2023 rohepealinna tiitli. Erisaates uurime, millised rohelised trendid on vallutamas Tallinna restorane. Kuidas saab vähendada lokkavat toiduraiskamist ning iga huviline juba praegu kõhu täis olematu raha eest. Ka ülelinnalisi suursündmuseid korraldatakse üha rohelisemalt ning katki läinud asjade eluea pikendamine saab lisavõimaluse kogukonnakeskuse parandustöökoda kasutades.
Osa 10
Meritsi tulevad meile iga liiki kaubad, näiteks jõulukingid, kodukaubad, elektroonika ja ka ehitusmaterjalid. Marko Matvere eestvedamisel läheme sel korral ringkäigule Eesti suurimasse kaubaterminali - Muuga sadamasse - ja vaatame, kuidas meretransport täpsemalt toimib. Heidi Hanso aga uurib laiemat pilti - kui suur on laevanduse osatähtsus Eesti väliskaubanduses ja mida see meie keskkonnale tähendab.
Osa 9
Üha parem levi koos täiustuva 5G võrguga võimaldab rajudel tulevikuteenustel reaalsuseks saada. Nii ei pruugi peagi ka juhita autod linnaliikluses enam mingi ime olla. Et võimsat levi võimaldavad sagedusvahemikud oleksid aga inimestele ohutud, on ka Eestis valminud põnev uuring, mida saates uurime. Lisaks käib kibe töö Rail Baltica trassi loomisel: Rääma rabasse paigutatakse põnevad aparaadid, mis aitavad hinnata rongiprojekti mõju koosluse veetasemele.
Osa 8
“Jälg” teeb kaasa lustaka ja ootamatustest pungil tiiru Tartu prügiautos, et välja selgitada, kui palju teavad tarkuse pealinna elanikud klaasi sorteerimisest ja milliseid võimalusi pakendite eraldisorteerimiseks üldse leiab. Kuidas aga saab tõsta oma metsa heaolu ning võtta viimast kaasaegsest toetustepaketist, jagab elupõline metsamees Olavi Udam.
Osa 7
Seekordsel keskkonnaalasel ringkäigul uurime, kuivõrd roheliselt toodetakse Eestis soojusenergiat. Vaatame, kuidas ja millest valmistatakse meie riigimetsas hakkpuitu ja uudistame, mis sellest edasi saab. Teeme ringkäigu GRENi soojatootmisjaamas ja vaatame samm-sammult, kuidas hakkpuit võimalikult keskkonnasõbralikul viisil meile kodusooja toob.
Osa 6
Seekord avastame kuidas, kus ja milleks kasutavad mereteadlased põnevat uurimismeetodit, mis lubab kõigest liitrist mereveest võtta välja mereasukate DNA, kes veevõtukohast läbi ujunud. Lisaks uurime, kuidas linnapoisist saab oskuslik metsamajandaja, kes kõigest mõnehektarilisest metsalapist nii sissetuleku kui mõnusa olemise koha loob.
Osa 5
Keskkonnasaade uurib seekord, kuidas panustab praegu ning kuhu on teel Eesti üks juhtivatest taastuvenergiatootjatest, Enefit Green. Milliseid tuulikuid Eesti ettevõte Leedus püsti paneb ning kuhu kavandatakse avameretuuleparke, uurivad Marko Matvere ja Heidi Hanso.
Osa 4
Sel korral uurib “Jälg”, millise jalajälje jätab meie keskkonnale populaarne spordiala tennis ning mida teha kõikide äramängitud pallidega. Rail Baltica trassi ehititamisel on aga astutud märkimisväärseid samme ning keset Eestimaa loodust on valminud aasta jooksul esimesed ökoduktid, millest metsloomad juba enne trassi lõplikku valmimist kasu saavad lõigata.
Osa 3
Vesiniktehnoloogia on inimestele veel omajagu võõras, kuid juba astub julge telekom-ettevõte samme, et Eestis toodetud vesinikgeneraatorite abil oma keskkonnajalajälge sammukese jagu veelgi vähendada. Samamoodi kaasajastatakse pealinna sadamate piirkonda, sest avatud ning rohelahendusi täis merepiir on uhkuseks nii kohalikele kui eeskujuks külalistele.
Osa 2
Avameretuuleparkide teema on üha aktuaalsem, sest arengud taastuvenergia tootmise osas on kiired ja ootused kõrged. Millised on aga need uuringud, mille baasilt otsustatakse, kas etteantud merealale võiks tulevikus võimsad tuulikud kerkida ning kes neid uuringuid läbi viivad? Sellele otsivad Marko Matvere ja Heidi Hanso vastuseid Kihnu all, planeeritava Saare-Liivi tuulepargi aladel.
Osa 1
Marko Matvere ja Heidi Hanso lükkavad käima keskkonnasaate uue hooaja! Avasaates uuritakse, kuidas pakendiprügist kvaliteetset ehitusmaterjali saab ning mida pöörast ja ootamatut, aga ka innovaatilist võib kohata pealinna kergliikluses.
Osa 17 - Hooaja viimane!
Keskkonnasaade avab põnevat seost klaasi ja metsa vahel: mida rohkem me klaasi sorteerime, seda rohkem metsa Eestis istutatakse. Korralik mereharidus on olnud eesti meremeeste auks ja uhkuseks siin- ja sealpool riigipiire, kuid tegemist on võimsalt areneva valdkonnaga. Uurime, milliseid laineid lööb kaasaegne hüdrograafia eriala.
Osa 16
“Jälg” võtab sedakorda sõna otses mõttes luubi alla Eestimaa mullad. Koos teadlaste, ekspertide ja põlluharijatega uurime mullateemalises erisaates, millises olukorras on Eestimaa üks suurimaid varandusi ja mida me kõik saame ära teha, et nii suured tootmispõllud kui väikesed koduaia põllulapid oleks tervislikust saagist lookas ka järgnevatel põlvedel.
Osa 15
Seekord uudistame kaasaegse metsahariduse erinevaid tahke. Luua Metsanduskooli erisaates uurime, kuidas omandavad tänapäeva noored ja keskealised kõige kaasaegsemaid metsatarkusi ning mil moel mõjutavad hariduseta metsatöötajad meie rohelise varanduse varusid. Vaatame üle, mida saab teha harvesterijuht, et raietulemus ei riivaks silma ning kuidas õpetatakse metsahuvilisi tegema metsamajandamises valikuid, mis on samaaegselt nii eetilised, praktilised kui ka jätkusuutlikud.
Osa 14
“Jälg” võtab sedakorda suuna Saaremaale, et uurida, kas ja kuidas võiks läbi Saaremaa ranniku lähedale planeeritud avamere tuulepargi saada Saaremaast rohesaar ning tervest Eestist energiasõltumatu riik. Marko Matvere ja Heidi Hanso uurivad, kuidas näevad avamere tuuleparkide alust ala Saaremaa kalatööstused ning maailmas ainulaadne vetikatest tulevikutoitu tootev ettevõtte ning millist Saaremaal välja töötatud ringmajanduse mudelit saaks kasutada igal pool üle maailma.
Osa 13
Suur osa inimesi ümbritsevatest keskkonnaaspektidest on meile silmaga nähtavad ja kehaga tuntavad. Siiski on valdkondi, mis meid kogu aeg puudutavad, aga kuhu me füüsiliselt sukelduda ei saa. “Jälg” astub sedakorda tundmatusse vette küberkeskkonna ohtude piiritus maailmas ning õpetab, kuidas vältida küberkurjamite osavalt punutud petuvõrke. Navigeerime ka kaasaegse jäämurdja Botnica pööraselt multifunktsionaalsel pardal ja uurime, kuidas saab mulfifunktsionaalne alus hoida lahti mereteed ning aidata kaasa maailma tippteadlasi meie merede uurimisel.
Osa 12
Seekordses saates sõidavad saatejuhid Marko Matvere ja Heidi Hanso Peipsi äärde, et uurida, kuidas tuleb eestlaste lauale kohalik kala. Tundub ju elementaarne, et väljaspool kudemiseaega oleks värske Peipsi kala kogu aeg saada, aga nii pole see paraku mitte. Jääpüügi, põnevate vestluste ja mõnusa kokkamise keskel saame teada, mida kujutab endast olümpiapüük ja millised kvoodid nii kalameestele kui kaladele kehtestatud on.
Osa 11
Aasta suurima tarbimispüha eel proovib “Jälg” leida võimalusi, kuidas sellega võimalikult keskkonnasõbralikult hakkama saada. Heidi Hanso ja Marko Matvere otsivad jõulukinke paigast, kust võib leida tõelisi aardeid. Aasta ihaldatumad kingid on aga ikka telefonid ja seega on hea teada, kuidas nende seast loodusele kõige kahjutum valik teha.
Osa 10
Haigeks jäädes mõtleme esimese asjana ikka sellest, kuidas end paremini tunda. Kuid iga kord kui tarbime mõnd ravimit, tunneb selle mõju ka meid ümbritsev keskkond. Hoopis erineval kursil oleme aga Tallinna Sadamas, kus on jutuks meretuuleparkide ehitamise tuleviku võimalused.
Osa 9
Prügist tuleb rääkida ikka ja jälle, sest ei ole olemas inimest, kes selle tekitamise süüst päris puhas oleks. Marko Matvere võtab vaatajad kaasa Tallinna jäätmekäitluskeskusesse, kus tegeletakse kogu materjaliga, mis inimtegevuse jälgedena meist igapäevaselt maha jääb. Heidi Hanso uurib aga digiprügi — salakavalat jäädet, mille olemasolu me ehk tihti ei tajugi, kuid mille mõju keskkonnale võib olla samuti karm.
Osa 8
Tänases saates võtab Marko Matvere keskkonnasõbrad kaasa Ruhnu saarele, kuhu on püsti pandud ainulaadne ja kompleksne taastuvenergia lahendus. Kui veel mõned aastad tagasi toodeti kogu Ruhnule vajalik elektrienergia diislist, siis nüüd tuleb suurem osa saare elektrist taastuvenergiast. Milline on ruhnlaste jalajälg ja kuidas käib elu väikesaarel, sellest täna räägimegi.
Osa 7
Loodusega kompromissidele jõudmine võib olla keeruline ülesanne. Marko Matvere uurib selle võimalusi linnakeskkonnas, kus kergliikluse eelistamine ja keskkonnasäästlikumad kütuseliigid võiks olla lahenduseks. Metsa ja raudtee kokkupuutepunktis vaatab Heidi Hanso aga üle, kuidas on uuritud metsiste elu ja võimalusi koos eksisteerimiseks.
Osa 6
Oma keskkonnajälje vähendamine võib ühele inimesele tunduda keeruline ülesanne. Kui aga paljude soovid ühes kohas kohtuvad, on mõju kohe palju selgemalt näha. Marko Matvere vaatab, kuidas pandinõud võiks maailma muuta. Heidi Hanso lööb aga ise käed külge, kui teemaks on suuremahuline kaubatransport.
Osa 5
Mida rohkem inimesi, kes meid ümbritsevale keskkonnale mõtlevad, seda parem on lootus tulevikule. Marko Matvere kohtub Eesti esimese keskkonnaministri Tõnis Kaasikuga, kelle jaoks keskkonnateemad on senini südamelähedased. Heidi Hanso uurib aga järele, kuidas toetatakse metsa kasvatamist ning kuidas korraldatakse vajalikus kohas selle raiet.
Osa 4
Tänases saates võtame kaasaegse keskkonnasõbra kaasa Prangli saare lähistele meriheina aasadele, et uurida inimesele halvasti mõjuvate bakterite vohamist. Soomes õnnistatakse aga sisse seni kõige keskkonnasõbralikum laev, mis peagi Tallinna vahet seilama hakkab. Alutaguse metsade vahel aga toimetab aasta parim metsamajandaja, kelle mõtetest mõndagi kõrva taha panna.
Osa 3
Väärtuslikku leidub meie ümber rohkem kui pilk kohe hoomata jõuab, seepärast õnnestubki “Jäljel” vaatajaid ikka üllatada. Marko Matvere võtab meid kaasa paika, kus jäätmed saavad uue väärtuse. Heidi Hanso käib aga ära Hiiumaal, kus hinnatakse kõrgelt kohaliku tooraine kasutamist.
Osa 2
Saade toob kokku metsa, mere ja linnaruumi. Marko Matvere avastab seekord mere saladusi laiemas pildis kui kunagi varem. Heidi Hanso käib aga linnas, kiigub hoogsalt Eesti ja Läti vahel ning uurib metsa päris mitme eri mätta otsast.
Osa 1
Marko Matvere ja Heidi Hanso jätkavad keskkonnaseiklustega. Looduse uurimise aluseks on ikka lapselik uudishimu, mille eestvedamisel võib avastada, et on veel paljugi, mida me veel ei tea, aga võiksime.
Osa 21
Marko Matvere käib uurimas keskkonnasõbraliku meretranspordi harva hoomatavat kitsaskohta — laevade puhastamise keskkonnamõju. Mürkainega töödeldud laevakerede hooldamine on nüüd Läänemere kaitsmise eesmärgil Tallinna Sadamas reguleeritud. Heidi Hanso teeb aga lähemalt tutvust alternatiivse toitumisviisi ja putukatega, keda selle aasta algusest Eestiski inimtoiduks nimetada tohib.
Osa 20
Inimesed on loonud palju erinevaid tehismaterjale, mille kasutamine meie igapäeva paremaks teeb. Nende suhe looduskeskkonnaga võib olla aga väga erinev. Marko Matvere käib kasuliku materjaliinnovatsiooni radadel mere ääres. Heidi Hanso vaatab aga otsa faktile, et suur osa toodetud pakendimaterjalist muutub hoopis kiiresti probleemiks, millega tuleb hoolikalt tegeleda.
Osa 19
Võtame seekord eriti laia kaare ja käime ära nii Tallinna kesklinna saarel kui Eesti suurima taristuprojekti telgitagustes. Heidi Hanso vaatab, kuidas tegutsetakse selle nimel, et Rail Baltica teekond kulgeks nii, et mõju ümbritsevale keskkonnale oleks võimalikult väike. Marko Matvere sõidab aga Aegna saarele, mis asub Tallinna kesklinnas ja kus tehtud uuendused on muutnud selle külalistele igati kesklinlike tunnustega mõnusaks ajaveetmise paigaks.
Osa 18
Tänases saates uurime lähemalt keskkonna ja moodsa maailma mugavuste suhet. Marko Matvere käib Tallinna sadamas, kus on sisse seatud ainulaadne küttesüsteem, mis saab soojuse mereveest ning ei tekita seega üldse heitmeid. Heidi Hanso vaatab aga üle, kuidas on valminud Rail Baltica keskkonnamõjude hindamine - mil moel hakkab ümbritsevat mõjutama kogu pöörane ehitusaeg ja hilisem rongide liikumine.
Osa 17
Ragistame Euroopa raudtee aasta puhul mööda Eesti praeguseid ja tulevasi rööpaid. Heidi Hanso sõidab Eesti raudtee ja ronginduse südamesse ning vaatab üle, kui palju on seal ruumi nii tõsiseks teadusinnovatsiooniks kui pöörasteks keskkonnasõbralikeks lahendusteks. Selgub, et raudteeriigina võib meie väike maa olla tõeline tulevikutegija.
Osa 16
Tehnoloogia areng näitab end ühtviisi vingelt nii maal kui merel. Marko Matvere uurib, mis saab meremeestest siis, kui sõitma hakkavad juhivabad praamid. Heidi Hanso võtab aga nõuks vaadata, mida saaks ära teha selleks, et kaotada vajadus osta alati uusi tehnikavidinaid. Ikka selleks, et oma tehnoloogilist keskkonnajälge kokku tõmmata.
Osa 15
Võib tunduda, et ei ole erinevamaid keskkondi kui meri ja internet. Mõlema suureks kasuks inimkonnale on aga võimalus midagi transportida - merel toimub lausa 90% maailma kaubaveost, internetis aga suurim osa infovahetusest. Seepärast ajabki Marko Matvere sel nädalal innovatsiooni jälgi mereakadeemias ja sadamas. Heidi Hanso otsib aga lihtsaid selgitusi keerulistele teemadele 5G ja andmemahuka tehnoloogia ning keskkonna puutepunktides.
Osa 14
Marko käib mõttelisel ümbermaailmareisil ja avastab, et kõige hämmastavamad leiud asuvad ikka kodusadamas. Heidi sukeldub aga taas kartmatult prügimaailma, et aidata kaasa suurtele muutustele ja väikeste harjumuste kujundamisele pakendite kasutamisel või neist sootuks loobumisel.
Osa 13
Täna uurime nii tõeliselt suurte kui päris mikroskoopiliste projektide hingeelu. Sai on söögilaual üpris igapäevane külaline, aga selleks, et saia üles ehitanud pärmseent mikroskoobi all näha, tuleb ikka saadet vaadata. Märksa suurema skaala töödele ja ideedele saame aga pilgu peale panna Tallinnas ringi vaadates.
Osa 12
Saia küpsetamine on üks meeldiv tegevus, kuid ilmselt ei ole paljud meist mõelnud sellele, mida saiateoks hädavajaliku pärmi tootmise jääkidega peale hakatakse. Näitame lähedalt, kuidas pärmitehases asjad käivad. Märksa suuremates mastaapides tuleb mõelda aga siis, kui teemaks on transport. Seekord vaatame üle suured arendused nii mere kui metsa ääres.
Osa 11
Marko uurib jäätmeid siit- ja sealtpoolt nurgast. Mille kurjaga võib hakkama saada merre jõudnud prügi, on hästi näha siis, kui vee-elanikke väga lähedalt uurida. Näeme ka, et iga pakend ei pea õnneks prügiks saama, sest Eesti pandipakendisüsteem toimib ja on eeskujuks üle maailma. Heidi vaatab aga üle, kuidas võib ümbritsevat mõjutada kiire raudteetranspordi arendamine.
Osa 10
Vastuseid küsimustele, mida süüa ja kust juua, on olemas määramatult palju ja mõned neist võivad meid endiselt üllatada. Marko praktiseerib eeskujuliku keskkonnasõbra häid kombeid ja uurib lähemalt taaraautomaadi hingeelu. Mere äärde jõudes proovib ta aga, kuidas maitseb üks õige tummine vetikas. Heidi lugu viib hoopis rappa ja annab aimu, kuidas see pehme pind rongide kandmisega hakkama võiks saada.
Osa 9
Täna kõlgume looduse ja inimtegevuse piiridel. Heidi uurib lähedalt ökodukti hingeelu, mis aitab loomad üle ohtliku liiklussagina seal, kus inimesed oma tegevusega neile uusi piire loovad. Samuti saab ta teada, milliseid piire testib digiajastu prügi ja kuidas üks tehnoloogiaettevõte sellega hakkama peaks saama. Marko jõuab aga taas mere piirile, seekord Pakri pankrannikul.
Osa 8
Eestis on jälgi ajada põnev - keskel mets ja kahel pool on meri. Sadamainnovatsiooni uute lahendustega tutvub Marko seekord Tallinnas. Metsast käib läbi Heidi ja uurib, kuidas olla metsa majandamises parim. Ja lõpuks saab Marko teada, kuidas käiakse merel siis, kui unistuseks polegi silmapiir, vaid hoopis teadmised merepõhja kohta.
Osa 7
Oleks ju tore, kui kõik elupaigad meie väikesel sinisel planeedil oleks selle elanikele ühtviisi mõnusad, kuid nii ei kipu see sugugi olema. Heidi uurib lähemalt metsa, mille elukeskkond juba on eriti väärtuslik. Kuid ka merevett, mille elurikkust hävitavad suitsukonid. Mereveest toob Marko lähemaks uurimiseks kaasa ka mõned vetikad.
Osa 6
Ajame jälgi seal, kus kohtuvad vanad küsimused ja uued lahendused. Heidi käib uurimas, kui palju sooja annab igapäevane andmete liigutamine. Marko on aga taas mere ääres ja paneb käed külge ühe Eesti väikesadama ehitusele. Märksa suuremas sadamas saab aga aimu sellest, kuidas töötab mereprügipüüdur.
Osa 5
Ilmselt Eesti kõige külalislahkem väikesadam Kõigustes näitab, kuidas ühes jõudsalt arenevas jahisadamas elu käia võiks. Heidi vaatab lähemalt, mida üks kodune prügikast sisaldab ja kuidas seda tegelikult täitma peaks. Marko saab täpsemalt teada, millised on suhted linnaelu ja keskkonna vahel — kas Tallinnast võiks saada ka Euroopa roheline pealinn 2022. aastal?
Osa 4
Keskkonna peale mõtlemist ei tasu hetkekski tagaplaanile jätta, isegi siis, kui tööpäevad loodusesse ei vii. Heidi uurib lähemalt kontorit, mis paistab eriliselt silma oma keskkonnasõbralikkusega. Rohegaasi seevastu küll kellegi silm ei erista, kuid Marko proovib siiski näha, kuidas selle tootmine ja tarbimine meid ümbritsevat säästa aitab. "Jälg" jõuab sadamate tuuril viimaks ka Eesti vetesse ja rõõmus kapten võõrustab külalisi purjekal, mis on ära käinud mere põhjas.
Osa 3
Vaatame, kuidas inimesed kõike ümbritsevat enda kasuks rakendada armastavad. Marko läheb Lätis mere äärde ja satub paika, mis on inimeste elukeskkonnana uut hingamist saamas. Vee teistlaadi elu õnnestub uurida aga hoopis reoveepuhastusjaamas. Heidi jõuab metsa, kus tuleb ringi vaadata peremehe pilguga.
Osa 2
Retk lõunanaabrite sadamates jätkub Ventspilsis, mis on küll juba sajandeid sadamalinnana tuntud, kuid endiselt võimsalt uuenev. Samas jõuab Heidi Hanso Eesti klaasipealinna Järvakandisse ja saab tõeliselt tunda, kui kuum teema on klaaspakendite tootmine. Metsa näeme aga hoopis põneva nurga alt, nii lähedalt kui veel lähemalt.
Osa 1
Keskkonnateemaline saade eesotsas saatejuht Marko Matverega. Pöörased katsed, osaluseksperimendid, jahmatavad avastused. "Jälg" jätkab maailmas kõige üllatavamatel radadel sammumist. Esimeses saates uudistab saatejuht Marko Matvere ringi Lätis Pāvilosta sadamas. Samas hüppab Heidi Hanso Eesti rannikuvees suitsukonidest SUP-lauale. Kui tekib aga küsimus, mida teha suure hunniku haavapuiduga, siis sellele leiame samuti vastuse siitsamast kodumaalt, Kundast.
Osa 10
Seekordses saates läheme väga väikeste osakeste maailma, et näha, kuidas on põlevkivi seotud juuste värvimisega ja mis peitub uhke mõiste “peenkeemia” taga. Keskkonnasäästu jälgedesse jõuame siis, kui jutuks tuleb laevade ümber ehitamine keskkonnasõbralikumate kütteviiside peale. Seda, kuidas taastuvatest allikatest energiat üldse kätte saada, on aga hea mõista siis, kui näeme, kuidas töötab tuulegeneraator.
Osa 9
Täna saame käe valgeks päikesepaneelide kokku panemisel, kui satume külla Viljandimaa ettevõttele, mis teeb käsitööna päikesest energiat ammutavaid kivikatuseid. Reporter Heidi Hanso tõmbab kummikud põlvini, haarab mõla kätte ja läheb Soomaale looduskümblusega tegelema. Omamoodi reisil käime ka Meremuuseumis, kus kohtuvad veepealse elu eilne ja tänane päev.
Osa 8
Külastame maailma suurima põlevkiviõli tootja tehast, kus on kasutusel täiesti unikaalne tootmisprotsess. Üllatuslikul kombel ei pea me selleks sõitma kaugemale kui meie oma Viru Keemia Grupi tehasesse Ida-Virumaal. Tallinna Vanasadama kaidele on aga kaldaelektri näol tekkimas 11 000 V pingega pistikud, mis asuvad parandama linnainimeste õhukvaliteeti. Eesti metsloomad aga söövad igapäevaselt sisse jahimeeste laskemoonast tekkinud pliiühendeid ning satuvad mürgistuste tõttu tihti nii endale kui inimesele ohtlikesse olukordadesse.
Osa 7
Läheme koos aasta parima metsamajandaja Ardi Allikmetsaga mitmes mõttes väärtuslikku metsapaika, mis on tuntud esivanemate matmiskohana. Esivanemate radadel ajame jälgi ka Eesti tõugu hobuse DNAs - selles peituvad saladused aastatuhandete tagant, mis pakuvad tänastele teadlastele lausa globaalset huvi. Jõudes oma eripärasel avastusretkel aga kümnete meetrite sügavusele maapõue, saame näha, millise jälje jätab loodusele põlevkivi kaevandamine.
Osa 6
Täna oleme taas üle Eesti käimas, nii et pange nüüd hästi tähele, äkki on naabrimees ka telekas. Kaugel Lõunas käime külas Valgamaa Metsaühistul. Viljandimaal saame tõestust, et lehmad on veelgi kasulikumad loomad kui te seni arvata võisite. Samuti teeme aga väikese tiiru taastatud Laeva jõel, kus tegeletakse ühe päris põneva kalaliigi taasasustamisega.
Osa 5
Vastuse saavad iidsed küsimused - kust tuleb plastpakend ja kuhu see pärast kasutamist pista. Üks on kindel, pakendit metsa viia ei tohi, sest loodus jääb selle ümbertöötlemisega hätta. Miskipärast on olemas siiski liik inimesi, nimetagem neid homo lohacus joboticuseks, kes oma prügi metsa viib ja selle koristamise teiste hooleks jätab. Nende prügiseid jälgi me seekord ka ajame. Kui prügi on koristatud, on aeg metsatukka uued elanikud kutsuda - saatejuht Marko Matvere hoolitseb selle eest, et lindudel oleks, kuhu kolida, ja laseb linnumaja ehitamisel loomingulisuse valla.
Osa 4
Eriti mitmekülgses saates uurime lähedalt nii looduslikke kui tööstusmaastikke. Saame koos rõõmustada Laeva jõel toimunud arengute üle ja vaadata, millisesse möirgavasse tehasesse jõuab pakendikonteinerisse pistetud klaas. Looduse ja tehismaterjali paneme vastamisi ka jalgpalliväljakul, kus kord kipub võitma üks ja siis jälle teine - nagu mängus ikka.
Osa 3
Seekord uurime, mida tohib paberi- ja kartongikonteineritesse panna ning milliseid tooteid saab neist teha. Samuti selgitame välja Marko Matvere ökoloogilise jalajälje suuruse ning küsime, miks satuvad loomad Alaveski Loomaparki.
Osa 2
Tänases saates saab saatejuht Marko Matvere käe valgeks raiespordis. Saame teada, mida tehakse haiglas tekkivate nakkusohtlike jäätmetega ja lõpetuseks uurime Eesti kõige tuntumalt sünoptikult, kui täpsed on ilmaprognoosid.
Osa 1
Marko Matvere juhtimisel jätkame uue hooga keskkonnateemade avastamist. Seekord vaatame, kas Marko geenid on ikka kõige paremas korras. Putukate söömine on meie tulevik. Kuidas putukad maitsevad ja mida kõike neist teha saab? Lisaks läheme seenehooaja haripunktis koos mükoloogiga otsima metsast seda kõige vingemat söögiseent.
Osa 6
Tänane saade võtab luubi alla prügiteema ja saatejuht Marko Matvere paneb end proovile prügiautojuhi abilisena: kuidas ja kuhu see prügi seal autos ikkagi pannakse? Kuidas aga hooldada elektriliine? Reporter Heidi Hanso uurib aga kaasaegsete päikesepaneelide põnevat maailma.
Osa 5
Kas olete kunagi mõelnud, mida kõike tuleb arvestada ja teha, et valmiksid elektriliinid, mis meie kodudesse voolu juhivad? Või see maagiline küsimus, et mis saab siis ikkagi edasi prügist, mida me nõnda püüdlikult sorteerime või just ei sorteeri? Ehk olete kunagi mõelnud, miks peaks oma autol bensiini asemel hoopiski gaasikütust kasutama? Jälg avab täna just neid teemasid.
Osa 4
Keskkonnateemaline saade paneb saatejuht Marko Matvere ronima Soome-Eesti vahelistesse gaasitorudesse, avastama nuppe tipptehnoloogilistes metsahooldusmasinates ja uurima, millisest biojäägist saab rohelist gaasi. Reporter Heidi Hanso õpib Eesti ainsas metsamuuseumis tegema vahet põdral ja kopral.
Osa 3
Tänases keskkonnasaates vaatame metsa eluringi kahte etappi - metsaistutust ja saekaatrit. Modernne puidutööstus suudab ära kasutada 90% ulatuses kogu tööstuse väravast sisse tulevast puidust. Uurime aga kuhu Eestis toodetud puit läheb. Metsaeluring algab istutamisest, selle tarvis paneme jalga kummikud ja haarame kätte istutuslabida. Taaskasutus on ammu väljunud väikestest butiikpoodidest, uurime, kuidas antakse uus elu remondis oleva liinilaeva inventarile. Eesti mereuurijaid ei seo esmapilgul miski oma ametivendadega Uus-Meremaal. Lähemal uurimisel selguvad aga silmaringi avardavad seosed.
Osa 2
Keskkonnateemaline seiklussaade pakub põnevust ja elutarkust metsa ja prügi teemadel. Marko Matvere õpetab vanavanemate kombel puid langetama, Heidi Hanso aga loodussõbralikult matkama. Madis Kimmel aga sorteerib meremehe kombel laevaprügi.
Osa 1
Seikluslik keskkonnasaade võtab Marko Matvere juhtimisel algosadeks lahti põnevad ja olulised teemad, mis igapäevaselt meie elu ja keskkonda mõjutavad. Esimeses saates paneme joonele traditsioonilise ja tööstusliku metsamajandamise. Madis Kimmel hingab sisse Tallinna kevadist õhusaastet ja uurib, mis asjad on e-ninad. Heidi Hanso aga läheb pöörasele laevareisile ja uurib, mis juhtub suure kruiisilaeva vana sisustusega.