Logo
Nähtav ainult Eestis.

Punane sekund

Kui kokku põrkavad rong ja sõiduauto, on autosviibijate võimalused ellu jääda väga väikesed. Aga miks sellised õnnetused juhtuvad? Kuidas on võimalik mitte märgata lähenevat rongi? Ometi juhtus nii vanema prouaga ning kahe noore inimesega, kellega juhtunut esimene saade analüüsib. Liiklusohutuse eksperdid ja saatejuht Madis Kimmel tuletavad meelde, miks raudteeületamisel tasub olla eriliselt ettevaatlik!
Eesti
2019
Osa 10
Eestis on rohkelt jalgrattamatkajaid, kes pidevalt sõitmas käivad. Turvalisem oleks sõita kergliiklusteel, kuid igal pool seda võimalust ei ole. Uurime, kuidas maanteel ohutult sõita. Traagiline õnnetus 9-aastase jalgratturiga tuletab meelde, et laste käitumine on tihti ettearvamatu ja autojuhid peavad seda teadvustama. Lapsed peavad aga kindlasti läbima jalgratturi koolituse. Kas saatejuht Madis Kimmel läbib õpperaja edukalt?
Osa 9
Ilusa ilmaga toimub meie kergliiklusteedel tihe liikumine - tasakaaluliikurite, elektrirulade ja -tõukerataste kasutajad segamini jalutajate, jalgratturite ja rulluisutajatega. Arusaamatused erinevate teekasutajate vahel ei ole harvad ja juba on juhtunud ka kokkupõrkeid. Kes, kuidas ja millisel teeosal peaks liikuma? Aga kui meie sekka tulevad vurama veel ka robotid?
Osa 8
Tähelepanu nõudvast nutiseadmetest saanud üks suuremaid liiklusõnnetuste ja -surmade põhjustajaid. Kuid samamoodi võivad juhti häirida vali muusika, jonniv laps, mustad peeglid ja paljud teised tegurid. Just nii viis hoolimatu tagurdamine jalakäija hukkumiseni. Miks on juhtimise ajal ohtlik lapsega tegelemine?
Osa 7
Alkohol on meie ühiskonnas oluline surmade põhjustaja, seda ka liikluses. 2018. aastal tabas politsei roolist keskmiselt seitse kriminaalses joobes juhti päevas! Miks Eestis nii palju juuakse ja joobes olekus ka rooli istutakse? Kas ja kuidas on ühiskondlik suhtumine alkoholi kuritarvitamisse muutumas?
Osa 6
Oskus liikluses ohte ette näha ja neid ennetada on igale juhile eluliselt oluline. Kuid seekordsed juhtumid näitavad, et eksida ei pruugi vaid värsked autojuhid - mõnikord ei suuda ka alarmsõidukite juhid ohtudega arvestada. Ka väike tähelepanu hajumine või hoolimatus teiste suhtes võib viia pöördumatute tagajärgedeni.
Osa 5
Ühistranspordis usaldame end suure sõiduki juhi hoolde ja liiklusõnnetuse ärahoidmine pole reisija võimuses. Õnnetuse või äkkpidurduse tõttu võib reisija saada aga raskeid vigastusi või isegi hukkuda. Mida saame ise ära teha, et ühistranspordi kasutamine oleks turvaline ja mõnus?
Osa 4
Koolitusprogramm “Väärikas mootorsõidukijuht“ toob kokku autojuhid, kel turjal parasjagu aastaid, aga ka kogemusi. Koolitaja ütleb, et vanus on number, mille inimene kirjutab ise. Kuid millal oleks aeg autojuhtimisest loobuda? Meie rahvastik vananeb ja kümne aasta pärast on ligi veerand kõikidest autojuhtidest vanemaealised.
Osa 3
Lõviosa informatsioonist saab autojuht nägemismeele kaudu, kuid pimeda ajal on meie ees olev infoväli ahtake. Millist rolli mängivad liiklusohutuses autotuled ja jalakäija nähtavus? Saatesarjas “Punane sekund” käsitletakse traagilisi juhtumeid, mis tuletavad meelde pimeda aja ohtusid.
Osa 2
Mis juhtub, kui tiheda liiklusega maanteel saavad kokku lumesahk ja rekkad? Mis juhtub, kui sõita talvisel teel samamoodi nagu suvel? Eesti talveilm on heitlik - on õige aeg meelde tuletada, kuidas muutuvates oludes ohutult liigelda.
Osa 1
Kas rehvid on ohtlikus liiklusolukorras elupäästjaks või altvedajaks, sõltub nende seisukorrast. On inimlik loota, et midagi halba ei juhtu, kuid siin tuleb mängu halastamatu füüsika. “Punane sekund” aitab rehvid üle vaadata.
Osa 10
Mopeed pole liikluses justkui ei lind ega loom ja ohutu sõiduki ja sõidutrajektoori valimine võib olla paras pähkel. Paneme end mopeedijuhi rolli ja kutsume ka kõiki vaatajaid kaasa reisima, et sel kevadel olla põrisevateks kevadekuulutajateks valmis.
Osa 9 - Sõiduki tehnoseisukord
Seekordsed juhtumid näitavad, kui kurva õnnetuseni võib viia auto halb tehnoseisukord. Saatejuht Madis Kimmel veedab päeva garaažis, kus keeratakse lahti katseauto polte ja mutreid, et ta saaks omal nahal tunda, kas on hea ja turvaline sõita, kui kaovad pidamine ja pidurid.
Osa 8 - Jalakäijana linnas
Mõned aastad tagasi toimus ränk õnnetus, kus pööret sooritava veoki alla jäi teed ületav koolipoiss. Igal aastal jääb inimesi ka tagurdavate sõidukite alla. "Punane sekund" küsib, miks autojuhid jalakäijaid ei märka? Kas üksteise kavatsusi ei osata ette näha?
Osa 7 - Kutselised juhid
Kutselised juhid on suure ajasurve all ja seetõttu tehakse mõnikord mööndusi turvalisuses või sõidustiilis. Kui mitu tonni kaaluv koorem lahti pääseb, on õnnetuse tagajärjed rasked. Autojuhid kiruvad tihti rekkajuhtide sõidustiili, aga millised on viimaste soovitused autojuhtidele?
Osa 6 - Jalgrattaga linnas
Aina rohkem sõidavad inimesed rattaga aasta läbi, olenemata ilmast. Saatejuht Madis Kimmel on üks sellistest entusiastidest. Koos teise igapäevasõitjaga läbivad nad linna tipptunnil. Aga kuidas linnaliikluses autodega kõrvuti ohutult hakkama saada? Kus on jalgratturi koht, kas kõnniteel või sõiduteel? Kuidas mõista üksteise märguandeid?
Osa 5 - Roolijoodikud
Aastas tabab politsei ligi 7000 joobes roolikeerajat. Kuidas hoida alkohol ja autojuhtimine lahus? Saatejuht Madis Kimmel osaleb politsei puhumisaktsioonil ning räägib naisega, kes korduvalt purjuspäi sõitis, kuni juhtus õnnetus.
Osa 4 - Autojuhi terviseseisund
Kas läheksite autorooli, kui teil oleks haigus, mille tõttu võite ootamatult teadvuse kaotada? Terviseseisundile vaadatakse tihti läbi sõrmede, kuni käes on õnnetus, milles keegi viga saab või hukkub. Kas kontroll juhtide terviseseisundi üle peaks olema karmim?
Osa 3 - Kihutamine maanteel
Kiusatus pedaali vajutada tekib eriti tuttaval ja tühjal teel. Kuid nagu tõestavad selle saate juhtumid, võib alati teele tekkida ootamatu takistus ning kontroll auto üle kaduda. Tagajärjed on pöördumatud. Saatejuht Madis Kimmel saab ise kogeda, kui ebameeldiv on juhitavuse kaotus ja ootamatule takistusele otsasõitmine.
Osa 2 - Jalakäija maanteel
Otsasõidud jalakäijatele ei toimu ainult linnas vaid ka maanteedel. Kuid maanteel on tagajärjed suurema kiiruse tõttu tihti palju raskemad. Läbi tõestisündinud traagiliste juhtumite tuletab see saade meelde, et maanteel liiguvad inimesed, sealhulgas koolilapsed, kes tulevad maha bussist või kiirustavad bussile. Autojuhid ei oska kahjuks selliste ohtudega piisavalt arvestada.
Osa 1 - Kokkupõrked rongiga
Kui kokku põrkavad rong ja sõiduauto, on autosviibijate võimalused ellu jääda väga väikesed. Aga miks sellised õnnetused juhtuvad? Kuidas on võimalik mitte märgata lähenevat rongi? Ometi juhtus nii vanema prouaga ning kahe noore inimesega, kellega juhtunut esimene saade analüüsib. Liiklusohutuse eksperdid ja saatejuht Madis Kimmel tuletavad meelde, miks raudteeületamisel tasub olla eriliselt ettevaatlik!